Õigus
Lon L. Fuller sõnastas õiguse sisemise või ideaalse moraalsuse nõuetena:
- 1. üldisus (ing. generality, sks. Allgemeinheit);
- 2. avalik väljakuulutamine (ing. promulgation, sks. Promulgation);
- 3. mittetagasiulatuvus (ing. non-rectroactivity, sks. Rückwirkungsverbot);
- 4. selgus (ing. clarity, sks. Klarheit)
- 5. sisemiste vastuolude puudumine (ing. non-contradiction, sks. Widerspruchslosigkeit);
- 6. täitmise võimalikkus (ing. possibility of compliance, sakslastel diferenetseeritum nt.Zuordnungsfunktion);
- 7. järjepidevus (ing. constancy, sakslastel diferenetseeritum nt. formale und materialeOrdungsfunktion);
- 8. õigusemõistmine vastavalt kehtestatud normidele (ing. congruence between declared ruleand official action, sks. Gesetzesvorbehalt und Gesetzesbindung
Õigus ja eetika: teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias
Autor Piibe Jõgi
Ilmumisaeg 1997
osas selgitatakse erinevaid positivistlikke õigusmudeleid. Teine osa on pühendatud positivismi põhivastase loomuõiguse kaasaegsetele käsitustele. Raamatu kolmas osa annab ülevaate antipositivistlikest õigusfilosoofilistest lähenemistest. Kaks viimast osa tegelevad kaasaegses õigusfilosoofias aina olulisemaks muutuva teema õigluse kui õiguse ja eetika ideaalse suhtega. Seejuures annab neljas osa ülevaate tuntuima eestlasest õigusfilosoofi Ilmar Tammelo õpetusest õigluse olemuse kohta. Viiendas osas vaadeldakse lähemalt 20. sajandi mõjukamaid teooriaid sotsiaalsest õiglusest, mis püüavad sõnastada neid eetilisi printsiipe, millel peaks baseeruma terve õigussüsteem. Nõnda peegeldabki käsitluse viimase ja esimese osa lausa vastandlik sisu seda arengut, mille on läbi teinud 20. sajandi õigusfilosoofiline diskussioon õiguse ja eetika seoste kohta.
Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki, ehk rahvusvaheline õigus. Iniemese ja ka riigi kaks eesmärki on enesesäilitamine ja sotsiaalsus
Loomuõiguse teooriad versus positivism
Positivistid lahutavad õiguse ja moraali Loomuõiguse teooria järgi on õiguse ja moraali vahel kontseptuaalne, loogiline, paratamatu seos Inimeste loodud (positiivse) õiguse kõrval on loomulik õigus, mis legitimeerib positiivse õiguse Universaalsed inimõigused tuginevad arusaamal, et inimesed on Looja poolt varustatud võõrandamatute õigustega (elu, vabadus, püüdlemine õnne poole)
Sofistid: igaüks tahab teha seda, mida ta tahab ja see toob kaasa kahjustamise
Hobbesilik kontraktualism: mitte ainult ei selgita moraalseid ja juriidilisi õigusi lepingu kaudu, vaid näitab, et meil on moraali-eelseid põhjusi moraalini jõuda
Kantilik kontraktualism (Rawls): mõistus kohustab järgima seadusi, moraalinorme
Eetikast seadusloomeni
Seaduste aluseks on moraalsed väärtused Seaduskuulekuse aluseks on moraalne motivatsioon Seaduskuulekus ja moraalne käitumine põhinevad usaldusel ja usul, et kõik täidavad lepingut. Eetilisest kriisist ülesaamiseks on vaja nii häid seadusi kui moraalset motivatsiooni.
