Aristoteles
From ZWiki
Aristoteles (384-322 eK)
Contents |
Elu ja looming
Pärit Makedooniast. Tuli ateenasse ja oli Platoni tuntumaid õpilasi.Kui Platon sattus ebasoosingusse põgenes tagasi Makedooniasse ja oli Aleksandri õpetajaks.Hiljem tuli Ateenasse tagasi ja lõi oma õppeasutuse.Jaotas õpilased 2: a)algajad ja b)edasijõudnud.Päeva esmesel poolel olid algajad ja päeva lõpus edasijõudnud.Juurutas uue õppemeetodi:peripateetilise meetodi (tegevus liikudes).Elu lõpul sai Makedoonia Aleksandri nõuandjaks.Üks produktiivsemaid antiikautoreid(üle 400 teose),teosed riigiteooriast, loogikast, retoorikast, poeesiast, kosmoloogiast, ideeõpetusest. Lõi bioloogia, psühholoogia, ideeõpetus.
Jaotas teadused 3 gruppi:
1)teoretilised teadused (matemaatika , füüsika )
2)praktilised teadused (eetika , poliitika )
3)poeetilised teadused (kultuurivalda kuuluvad). Teaduste teadus on loogika.
Aristoteles eristas: Teoreetiline filosoofia /Praktiline filosoofia/ Teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest (kirjeldav)
/Üldteadmine, mille järgi saab toimida. (norm)
Sellest lähtuvalt jagatakse tänapäeval:
metafüüsika, teadmusteooria, /eetika, esteetika,
keelefilosoofia, /sotsiaal-poliitiline filosoofia,
kultuurifilosoofia, /ajaloofilosoofia
teadusfilosoofia, loogika
Aristotelese järgi oli ka praktiline filosoofia siiski üldteadmine, filosoofiliselt üldistatud reegel, kuid tänapäeval saab eetikat teha ka ilma metafüüsikale omaste üldistusteta, n.ö. otse probleeme lahendama asudes.
Väidab, et eesemed, olendid ja nähtused on ideeliselt ühtsed ja liitideid ei eksisteeri.Ideed aja jooksul muutuvad ja teisenevad ning ka ideede maailm ei ole isoleeritud süsteem, toimub ideede kaasajastamine.Platoni arvates valitses ainult dualism , kuid aristotelese järgi võis esineda ka eraldi vorme.Hing ilma kehata ja vastupidi.Ideed vormivad ajapikku mõisted, inimese mõiste on olulisim.
Loogikaõpetus koosneb 3-st osast:
1) järeldusõpetus e. süllogistika (2 olemasoleva näite abil saab teha kolmanda,kui matemaaltilisi sümboleid kombineeerida saab tohutult palju uusi võimlusi)
2) otsustusõpetus. On olemas kolme liiki otsuseid ning nende abiga saab kogu maailma kirjeldada
a)otsused kvantiteedi järgi (eitavad ja jaatavad)
b) otsused kvaliteedi järgi (üldised – täpsemad ja määramatud.)
c) modaliteedi järgi tehtud otsused (tegelikud ja paratamatud )
3) õpetus kategooriatest. Maailmas 10 põhilist kategooriat.(tähtsuse langemise järjekorras)
a)substans (nimisõna) b)kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) c)kvaliteet (asjade sisu-om.s) d)relatsioon (võrdlus, küsimus missugune? )
d)asukoht (kohamäärus) e)aeg (küsimus millal?)
f)tegevus (tegusõna) g)tehtavus (mida antud asjaga tehakse)
h)asend ( küsimus kuidas? ) i)omamine ( millega on isik või ese varustatud)
4 esimest kasutatakse igapäevaelus , ülejäänud on filosoofiateaduse jaoks.
Looduskäsitlus ja õpetus elusolenditest
Ta peab silmas kõige suuremat loodumaailma (universum).Kogu maailmas toimub pidev liikumine, mille ta jagab 3 suurde gruppi
a)liikumine mitteolevast olevaks (sünd ja teke)
b)liikumine olevast mitteolevaks (kadumine,hävimine)
c)liikumine ühest vormist teise (evolutsioon ja areng ).
On ka 3 erinevat liikumisprintsiipi e. teed :
a)kvantitatiivne liikumine (kasvmise või kahnemise suunas , sisu muutmatu)
b)kvalitatiivne liikumine (muutub sisu ja kvaliteet, väline vorm muutumatu)
c)sisu, vorm muutumatu , muutub asukoht ruumis).
Universum oli ruumiliselt piiritletud , aga ajaliselt piiritlemata.Toob 3-mõõtmelise ruumi mõiste.
Kõik asjad ja olendid jagunevad 2 gruppi:
a)looduslikud ja loomulikud ( ise looduses tekkinud olendid või nähtused)
b)kunstlikud, ebaloomulikud, tehis (inimese poolt tekitatud).
Püüab leida ka maailma koostisainet.Need on tuli maa,vesi, õhk, tuli.kogu univerum paikneb kihtidena üksteise peal.toimub kahesuunaline liikumine
a)ringliikumine ja
b)sirgjooneline liikumine(maal).
Liikumise tulemusena tekivad sellised nähtused nagu soojus,külmus, kuivus, niiskus,jatihedus,hõredus.nähtuste paaridest tekivad algelemendid(soojus+kuivus=tuli, soojus + niiskus=vesi,külmus+kuivus=maa).Jagab ka elusolendid 3 gruppi :
a)taimed (vaid toitumine ja paljunemine),
b)loomad (lisaks maailma tunnetamine) ja
c)inimesed (lisaks mõistus ja mõtlemisvõime).
Olendite tekkimiseks peab olema idee ja väline vorm.Kõik inimkeha komponendid on teatavate omaduste kandja, nendest tekkinud kehaosad samuti (liha – istmne, veri-hing ja elusoojus).aju jahutab verd, mõtlemisorgan on süda, kus toimub vere keetmine.enamuses looduses toimub sooline paljunemine, vaid mõned putukad sünnivad roiskunud lihast.Elusolendid jagatakse 9 suureks grupiks:
a)elusalt sünnitajad neljajalgsed b)munejad neljajalgsed
c)linnud d)kalad
e) vaalad f)veretud limused
g) pehmekoorikulised h) kooriklised
i)putukad . Eetika ja moraaliõpetus
Kõik inimesed on head ja kõik halb on tekkinud kogemata.Valitsev printsiip headuse idee.Õnnelikkuse mõiste – inimene kes tunneb ennast hästi, on endaga rahul , õnn on erinev.
See sõltub positsioonis ühiskonnas, oluline on olla oma tööga rahul ja mida raskemini see on sooritatud , seda õnnelikum inimene on. Tuleb elada vooruslikult ja teha heategusi, mis tulevad puhtast südamest.
Voorusõpetus
(printsiibid,millest inimene peab ühiskonnas elades kinni pidama)
On olemas need 4 kardinaalvoorust, mis Platoni järgigi, kuid on olemas veel ka eetilise (hoiakud,seisukohad,mis aitavad taltsutada tundeid , viha ja raevu) ning ka dianoeetilised (mitmesugused intellektuaalsed voorused) voorused.Kokku modustavad need inimese tarkuse. Mida rohkem tarku inimesi on ühiskonnas , seda kergem on hakkama saada.
Ühiskonna–ja riigiõpetus
Ei jõudnud seda lõpuni arendada.�?Inimene ei ole mitte midagi muud kui sotsiaalne loom�?.Ilma teiste ühiskonna liikmeteta inimene hakkama ei saa ning nad peavad tegelema poliitikaga.Ühiskonna allgrupiks on suurpered , kus elas mitu last(peaks austusväärseim meesisik)´, need moodustavad külakogukonna, mis omakorda moodustab hõimu ja need moodustavad riigi.
Ideaalriiki pole olemas kogu ajaloo vältel. See sõlttub ühiskonna arengutasemest ja iga ajalooetapi puhul on ideaalriik erinev.Kõik riigisüsteemid jaotab ta 6 põhivormiks: kolm head vormi on
a) kuningriiklus (teistest parem ja targem üksikisik) ,
b) aristrokraatia (1 grupp vooruslikke ja paremaid) ja
c) vabariiklus võim targa ja ausa rahva käes),
kolm halba vormi on
a) kuningriikluse vastnd türannia ( paha ja negatiivne üksikisik),
b) oliogrhia (võim varakate inimeste käes , kes soovivad vaid oma varandust suurendada) ja c) demokraatia (enamus, kes on vastik ja terroriseerib tarka).
Psühholoogia- ja hingeõpetus
Hakkas uurima inimese psühholoogilisi iseärasusi.Olid olemas
a)animaalsed-(liikuvus ja maailma tajumis võime) ja
b)inimhinged (täiuslkum, mõtlemisvõime, eesmärk luua kujutlusi ehk fantaasiaid).
Inimese mõistus salvestab pidevalt fantaasiapilte, lisaks veel igapäeva elu komponente.salvestamine toimub mälus js mälupilttide esiletoomise protsess on meenutamine. Kui kõik meelde ei tule ei tähenda see veel , et me seda ei tea.Need pildid ,mis meelde ei tule , tulevad näiteks unenägudes, minestamise või kliinilise surma seisundis.Inimene saab unustamist ka ise mõjutada ja inimene kipub unustama kõikke halba.inimhingel on 2 poolust
a)meeleline valdkond (emotsioonid ja tunded) ja
b)mõistus.
Pooled peavad olema tasakaalus, kuid parem on kui mõistus domineeriks, ning seda aitab teha tahtejõud.sünnipäraselt antakse inimesele kaasa vaid mõned eeldused..Kõik oleneb haridusest ja kasvatusest. Elu vormib ja kujundab inimest.Korrastavaks jõuks on loogika.Hing jaguneb 2:
a)aktiivne (mõtete elluviimine, loov jõud) ja
b)passiivne(kogub infot,et aktiivne pool tegutseda saaks)pool.
Inimese hing on oma tegevuses vaba.Koos teiste iimestega elades peab inimene loobuma osast oma vabadusest ning saab vastu vaid hüvesid.Afektid on taltsutamatud tundepuhangud.
Põhjuseõpetus
asjad pole ainult aine, millest koosnevad, vaid tähtis on asjade juures ka nende vorm. Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla valmistatud ka betoonist, kuid ta on ikkagi maja.
Vorm on asjade olemas olemise seletus. Vormi mõiste jagab ta neljaks üksteist täiendavaks põhjuseks.
- Aineline põhjus – millest see on?
- Toimiv põhjus – mis selle tekitab?
- Vormiv põhjus – mis annab sellele äratuntava kuju?
- Lõpp-põhjus – miks see on?
Aristoteles 2 (384-322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst ning temast endast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja.
Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust (sageli kasutatakse siinkohal terminit vorm, mis on tulnud kreekakeelsest sõnast morphe, kuid Aristoteles kasutas sarnaselt Platonile ka termineid eidos ja idea). Näiteks on puidust laua mateeriaks puit, omleti mateeriaks munad ja piim (ning muu vastavalt retseptile). Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi mateeria (materjal). Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on mateerias realiseerunud.
Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog).
Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega):
1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise (taimi ei saa valmistada). Näiteks kasvab tammetõrust (teatud tingimustel) iseeneslikult tamm.
2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Inimese tegevuse tulemusel realiseerub ainult üks olemus paljudest võimalikest. Näiteks saaks teatud puitmaterjalist valmistada laua, tooli või riiuli.
Millegi seletamiseks ehk küsimusele Miks? vastamiseks on Aristotelese arvates neli võimalust. Seletada saab:
1. Mateeria iseärasusega (nt saab vaasi purunemist seletada materjali õrnusega).
2. Olemusest lähtudes (nt saab kellegi heategusid seletada tema olemusega: ta ongi loomult hea).
3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga).
4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda).
Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus.
Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. Kirjandus
1. Aristoteles, Nikomachose eetika. Tartu, 1996. 2. Pseudo-Aristoteles, Loomutäiustest ja pahedest. – Akadeemia, 1997, nr 3. 3. Durant, W. Lood filosoofia ajaloost. Tallinn, 1998. 4. Filosoofia ajalugu. I. Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tartu, 1947. 5. Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000. 6. Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996. 7. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 1992.
Aristoteles (384-322 e.m.a)
• Aristotelese isa oli arst Makedoonia
õukonnas
• Aristoteles oli Platoni õpilane Akadeemias
• Aristoteles oli tulevase Makedoonia
Aleksandri õpetaja
• Aristoteles rajas Ateenas oma kooli -
Lykeioni (kr Lykeion)
Α�?ιστοτέλης
Teaduste/teadmiste klassifikatsioon Teadused, teadmised Teoreetilised Praktilised Loomingulised • Metafüüsika • Matemaatika • Füüsika • Poliitika • Eetika
Metafüüsika • Metafüüsikaks (kr ta meta ta physika ‘see, mis järgneb füüsikale’) hakati 1. sajandil e.m.a nimetama Aristotelese teoseid olemisest ja tunnetusest, sest need järgnesid tollases teoste väljaandes füüsika-alastele teostele. • Aristoteles ise nimetas olemise kui sellise uurimist esimeseks filosoofiaks (kr protē philosophia)
Sõna metafüüsika päritolu See, mis kuulub füüsikasse (kr ta physika) See, mis järgneb füüsikale (kr ta meta ta physika)
Filosoofia (metafüüsika) eesmärk on arusaamine “Kui hakati filosofeerima selleks, et vabaneda teadmatusest, siis teadmise poole hakati püüdlema arusaamise, mitte aga mingi kasu pärast. Sündmuste kulg kinnitab seda: nimelt kui oli olemas peaaegu kõik hädavajalik, samuti see, mis kergendab elu ja pakub naudinguid, siis hakati otsima seda laadi arusaamist. Seepärast on selge, et me ei otsi seda arusaamist millegi muu tarvis. Ja nagu me vabaks nimetame seda inimest, kes elab iseenda jaoks, mitte aga teiste jaoks, samamoodi on ka see teadus ainuke vaba, sest ta on olemas ainult iseenda jaoks�?
Filosoofia (metafüüsika) eriline väärtus “Kõik teised teadused on vajalikumad kui tema, ent paremat temast ei leidu�?
Aristotelese metafüüsika põhimõisted on • mateeria ja olemus • tekkimine • võimalikkus ja tegelikkus • põhjus
Iga asja puhul saame mõtteliselt eristada tema • mateeriat (kr hylē) • olemust (kr eidos) ehk vormi (kr morphē) ehk seda, mis teeb asja selleks, mis ta on (kr to ti ēn einai)
Hing on elusolendi olemus Taime hing Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine Looma hing Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine Loomne alge: aistingud ja (enamusel) liikumine Inimese hing Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine Loomne alge: aistingud ja liikumine Mõistuslik alge: mõtlemisvõime
Mateeria erinevad tasemed TABEL teha Asi Mateeria Maja Telliskivid Telliskivi Savi Savikamakas Algelemendid (maa, vesi, õhk, tuli) Algelement Esimene mateeria
Mis on tekkimine? Enne Aristotelest arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele:
- Mitteolemine
- Olemine
Mis on tekkimine? Aristoteles arvas, et tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele:
- Võimalikkus
- Tegelikkus
Aristoteles eristas kahte liiki olemasolu • Tegelikkus (kr ενέ�?γεια) ehk tegelikkusena olemasolu • Võimalikkus (kr δ�?ναµις) ehk võimalikkusena olemasolu
Laps on võimalikkusena täiskasvanu
Tammetõru on võimalikkusena tamm
Raha ei ole võimalikkusena maja
Raha ei ole võimalikkusena maja
Loomulikud ja kunstlikud asjad • Loomulik on asi, milles endas peitub liikumise / muutumise allikas. Sellist muutumise allikat nimetas Aristoteles loomuseks (kr physis) • Kunstlik on asi, mis liigub / muutub välise jõu või toime tõttu
4 põhjuse liiki / 4 seletamise viisi Põhjus Seletusviis Materiaalne põhjus Millegi seletamine materjali eripäraga Formaalpõhjus Millegi seletamine olemuse kaudu Tegevpõhjus Millegi seletamine välise jõu / toime kaudu Sihtpõhjus Millegi seletamine eesmärgi kaudu
Aristotelese eetika põhimõisted on • õnn ehk õnnestunud elu • loomutäius
Loomutäiuste liigitus. Loomutäiused:
- Mõistuslikud loomutäiused
- Tarkus
- Arukus
- Eetilised loomutäiused
Eetiline loomutäius on Aristotelese sõnul “… seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleneb liigsest, teine puudulikkusest�?
Eetiliste loomutäiuste näited TABEL teha
Pahe Millega seotud Loomutäius Liialdus Puudus Hirm Vaprus Argus Hulljulgus Naudingud Tasakaalukus Taltsutamatus Tuimus Raha kasutamine Lahkemeelsus Raiskamine Ihnsus Häbitunne Häbi tundmine Häbelikkus Häbitus
Aristotelese täiendused vapruse määratlusele: • Vapper/mehine pole see, kes kogemusest teab, et midagi karta ei ole • Vapper ei ole see, kes kogenematusest ei oskagi midagi karta • Vapper ei ole see, kes toimib afekti mõjul • Vapper ei ole see, kes toimib hirmu pärast häbisse jääda
Kirjandus • Aristoteles, Nikomachose eetika. Tartu, 1996. Internetis aadressil: http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html
Aristoteles (384 – 322 e.m.a.)
Aristoteles (Kreeka õpetlane) sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia�?, “Kategooriad�?, “Esimene analüütika�?, “Teine analüütika�?, “Toopika, “Füüsika�?, “Nikomachose eetika�?, “Poliitika�? ja “Poeetika�?. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast�?, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta.
Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas peaaegu kogu tõde, mida inimkonnal tarvis läheb.
Mõtlemise vorme uurides rajas ta formaalse loogika, mis oli ainus formaalloogiline õpetus 19.saj. keskpaigani. Keele- ja loogikavorme pidas ta ühtlasi olemise vormideks, seepärast seondub tema loogika tihedasti tunnetusteooria ja elamisõpetusega. Aristoteles näitas, kuidas kahest väitest võib vältimatult järelduda kolmas. Näiteks kui me teame, et “inimene on mõistusega olevus�? ja et “Sokrates on inimene�?, siis järeldub sellest, et “Sokrates on mõistusega olevus. See polnud kreeklastele muidugi varemgi tundmatu, kuid Aristoteles oli esimene kes need reeglid selgelt sõnastas ja kirja pani.
Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal – “kõike liikumapanev liikumatu jõud�?. Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles:
1. Teoreetilist osa – olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused
2. Praktilist osa – inimtegevuse küsimused
3. Poeetilist osa – loomingu küsimused
Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid.
Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise; tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid.
Ta osutas organismi osade korrelatsiooni, vastastikuse kompensatsiooni ja vormide progresseerumise, keerukamaks muutumise seaduspärasusele. Kuid otstarbekohasust seletas teleoloogiliselt: toitumist ja kasvu suunab taimne hing, loomadel sellele lisaks loomne hing, inimestel mõistusehing. Psüühika oli lahutamatus ühenduses kehaga nagu vorm mateeriaga.
Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast.
Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee.
Õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires.
Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. Hiljem on mõjukas olnud Aristotelese rõhutatud katarsis.
Riigiõpetuses pooldas ta niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Paremini sobib inimloomusega nende vormide segu; see on ka hõlpsamini teostatav ning selles pehmendab vaeste ja rikaste vastuolusid jõuka keskkihi olemasolu.
Aristotelese mõju filosoofia edasisele arengule on olnud kahesugune: tema õpetuse materialistlikest sugemeist lähtusid keskajal edumeelsed suunad, idealistlikest seisukohtadest arendas ristiusu kirik školastika.
