Gilgameš

From ZWiki

Gilgameši eepose avastas inglane George Smith (1840-1876). Elukutselt graveeria sai Mesoptaamiast vaimustunuks ning hakkas autodidaktina õppima selle maa keelt ja kultuuri. Kui ta briti muuseumisse tööle võeti, asus ta innukalt uurima Ninivest, Assurbanipali raamatukogust pärinevaid tahvleid. Ja nõnda tekitas suurt kõmu, tulles välja 1872. aastal umbes tuhat aastat vanema versiooniga veeuputusest, kui see, millest Piiblis kirjutati, ja nii selgub, et Piibli-legend on sumerite käest laenatud.

GILGAMEŠ Veeuputusaegseid lugusid “Gilgameši�? eepose järgi

Kuningas G valitses Uruki linnas umbes viie tuhande aasta eest – nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. M on üks kõige vanemaid pideva inimasustuse alasid. Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said otsa kõik inimesed peale Utnapišti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal märku andsid laeva ehitamiseks. Mitu tuhat aastat hiljem on sedasama motiivi kasutatud ka Piibli-legendides ülemaailmsest veeuputusest. Piiblis on veeuputus jumalate karistus inimestele nende pattude pärast, aga eeposes on see pigem jumalate tujukusest tingitud. Nähes, mis uputuse ajal maa peal sünnib, ehmuvad jumalad ka ise ära.

1. Kuningas G: ta oli kaks kolmandikku jumal, üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri.
2. Jumalanna Aruru, kõikide inimeste jooja, kuulas taevajumal Anu käsku ja võttis nõuks luua G-le vääriline kaaslane - Enkidu loomine. Aruru pesi käed puhtaks, võttis tüki savi, niisutas seda süljega ja voolis savist sangari. Pani sangarile nimeks Enkidu, pühendas ta sõjajumal Ninurtale.
3. Šamhat ja Enkidu. E oli metsik mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta sõi-jõi koos nendega ja magas koos nendega. Kuidas võõrutada E loomadest ja metsikustest ja teha temast tsiviliseeritud mees? Selleks saadeti E juurde rõõmupiiga Šamhat, kes oma võludega tsiviliseeriks metsiku mehe.
4. E saab inimeseks.
5. E võitleb G-ga, pärast võitlust saavad nad sõpradeks.
6. G läheb Humbaba vastu, kes elab Liibanoni mägedes. Uruki rahvale on seedripuitu vaja, aga Humbaba ei anna, tuleb ta tappa.
7. . G valmistub teeleminekuks, G ja E asuvad teele, pärast pikka teekonda tapavadki nad seedrimetsade valvuri.
8. Armastusjumalanna Ištar ahvatleb G-i, kuid G ei vaja taolist naist, kes toob kõigile meestele surma, tal on sõber Enkidu, kellest hoolib enam kui naisest.
9. Ištar maksab G-le kätte, tappes E haigusega. Enne seda aga tapavad kangelased taevase härja, kelle jumalanna Ištar on saatnud nende vastu.
10. Enkidu saab aru, et ta peab surema ning neab päeva, mil rõõmutüdruk Šamhat ta inimeseks muutuma meelitas.
11. Päikesejumal Šamaš noomib Enkidut Šamhati laimamise pärast: tema söötis sind leivaga, jootis õllega, andis sulle uhked riided selga, andis heaks kaaslaseks Gilgameši. Enkidu sai aru oma veast ja andis Šamhatile andeks ning õnnistas teda.
12. E surm ja G lein.
13. G rändab maailma äärde otsima surematust. G nägi, kuidas suri Enkidu ja kardab oma surma. Pikk on teekond surmariiki maailma äärele. Teekond viib üle surnud vete Utnapišti juurde, kes pääses veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom-lind.
14. Nii jäigi Utnapišti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel, kus maailma veed põhjatusse sügavikku suubuvad.
15. G läheb tagasi koju ja leiab, et ta ei sure täielikult, vaid temast jääb järele Uruki linn oma uhkete templite ja vägeva müüriga. Ta arvab, et need on igavesed.