Religioon

From ZWiki

Jump to: navigation, search

Religioon tähendab (jumala)austus. Religiooni alusküsimus on mida me austame? Religioon sisaldab sümbolsüsteemi ja riitust (Vt: tabu, usk, arvamus, teadmine.)

Contents

Sõna põhitähendus

Ladinakelne sõna religare tähendab (Jumalaga) taas siduma.

Ladina keeles re(+)ligo <religare tagasi siduma, üles siduma; relegere kultust järgima.

Lad-eesti sõnastik (ut.ee): religio, -onis f. jumalaaustamine, usklikkus; usund, plur. usukombed, kultus.

Algvorm kreeka k treskeia (=ld religio, <sk religion, <ek religioon) =jumalateenistus, tuleb vormist 1)treskeo =austama, palvetama, kummardama, sisetundlikus. 2)treskos =vaga (jumalakartlik). Sisetundlikus. (Legere - kultust järgima.)

(Käesolev tõlge peab religiooni (jumala-)austuseks mitte aukartuseks või M. Lutheri järgseks usu rõhutamiseks. Muidugi usk on ka õige, väljendades sisemist hoiakut nähtamatu Jumala suhtes. Austus aga lisab ka välise osa - kultuse jumalateenistus, jms. Sõna jumalaaustus teeb selge vahe teiste ausutus- või usuvormide suhtes.)

Sõnast arusaamised

Jumala käsitluste alusel jaotatakse religioonid teoloogias kaheks, monoteism ja polüteism.

Algul oli igal rahval palju jumalaid polüteism. Hiljem tekkis salaõpetusena usk ühte jumalasse – monoteism. Kui varem kummardati näiteks puid, kive või muud ainelist (animism, panteism, tabu, tootem), siis hiljem hakati ainujumalat pidama vaimseks, abstraktseks olevuseks. Monoteismi järgi on maailm ja inimene jumala loodud (vt: teism, deism).

Rahvusreligioon piirdub ühe rahvusega. Vastand on universaalreligioon milles võivad osaleda kõik rahvused (maailmareligioon). Riigireligioon on osa riiklikust valitsemissüsteemist (eri vormid näiteks: keisrikultus Rooma impeeriumis, ka õigeusukogudused Venes ja anglikani kogudused Inglismal on allutatud riigivõõimule).

Pakun võimaluse eesti keeles seni samatähenduslikena kasutatud religiooni ja usundit eristada. Religioon kui monoteistliku kultusega õpetuse praktiseerimine tekkib ~500 eKr.

Kui inimene loodab millelegi väljapool omaenesnese võimaluste piire, on märk religioossest mõtelmisest.

Religioon on teemaks arvukatele teadustele: religioonifilosoofia, religioonisostsioloogia, religioonipsüholoogia, religioonipedagoogika, religioonifenomenoloogia, religiooni ajalugu, teoloogia.

Mõiste

Religiooni sõnapäritolu kohta ei ole teavet. ld.k sõna religio kreeka tõlkegavaste on treskeia - jumalaaustus ja sama tähenduse laieneb ka sõnale religio.

Algsõna on religio ja vanim kus me seda kohtame on Cicero: religio tuleb religere = (taas)ühendama. Religio tähistab siin vaimudele osutatavat austust. Cicero ajal on religio kui voorus: sk Actung (ld pietas) ek tähelepanu/vaga, Dankbarkeit (gratia) tänu, Eherbitung (observatio) ja Wahrhaftigkeit (veritas) kui vaprus ja õiglus. Vapper ja õiglame mees on religioosne. Rooma grammatik Gellius tuletab religio sõnast religare = tagasi vaatama.

Ka Augustinus tuletab religio religare-st = tagasisiduma. Religio taastab inimese ja jumala vahelise seotuse, ühendus, kohustus. Augustinusel leidub religio tähendus: reeligere, inimese pöördumine jumala poole, jumala taasavastamine.

Algkirik võtab üle antiigi religioonipildi. Mõiste religio tähendab kristluse kultusliku külge, mitte tema õpetust (Didahhe). Sellega oli kirikul olemas mõiste millega end mittekristlikule maailmale positiivselt seletada saab. Ka mittekristlikel religioonidel on jumalaaustuse vormid, ka muud austusvormid on religioonid. Nii eristab Augustinus religio vestra = teie religoon, teie austus; religio nostra = meie religioon, meie austus. Esimene on siis madalam austuse vorm. Selles seoses juhatatakse sisse õige ja vale religiooni eristamine. Kristlus hakkab end vastandama teistele religioonivormidele.

Reformatsiooniaja religioonimõiste hakkas tähendama konfesiooni, 1555: cuius regio, eius regio.

religiooni tasemed:

1. usu tase – see, mida mina usun, tunnetan või arvan

2. religiooni kontseptuaalne tase – religiooni teoloogiline aspekt

3. religiooni organisatsiooniline tase – poliitiline ja majanduslik aspekt

4. religiooni kultuuriline tase – riigi ja usu lahusus või teokraatia, väärtussüsteem, eetika, kunst, arhitektuur, muusika, kirjandus, jne, jne omavad tugevat religiooni pitsatit.

Religioonikriitika

Religioonikriitika juured on religioonifilosoofias. I.Kant (1724-1804) kirjas Puhta mõistuse piirides olev religioon (1793) tõstatab religioonifilosoofia põhiteema - usu (siin mõistetav kui religioon) ja mõistuse suhtest. G.E Lessing (1729-81) loob positiivse religioonifilosoofia kui mõistusereligioon. Mõistusliku religiooni kohtame J.G Herderil (1744-1803) või G.W.F Hegel (1770-1831), neile ei ole religioon teadmise ja mõtlemise vastand vaid teadmised on peidetud religiooni maailma. Mõistuse ja usu/religiooni suhtestatuse, kui positiivse religioonifilosoofia kõrvale, tekkib ka "negatiivne religioonifilosoofia". Klassikaliseks saanud religioonikriitikas on kaks suunda euroopa traditsioonis, inglise deism ja prantsuse materialism. Mille tipud on L. Feuerbach (1804-1872) antropoloogia ja K. Marx (1818-1882) sotsial-ökonoomia. Antropoloogilises suunas küsitakse milline on religiooni funktsioon inimese eneseteadvusele ja hingeelule, sotsial-ökonoomid otsivad religiooni tähendust ühiskonnale, religioonin poliitiline tähendus.

Sõnandus

  • Religioon on usk kõrgemasse olemisse
  • antropoloogia: inimeste ühiselulised läbielamised, tähendus- ja suhtumismuster
  • sotsioloogia, filosoofia: religiooni abil on elul siht ja mõte
  • ajalugu: religiooni maailmavaated kui ajaloo alused
  • teoloogia: rühmituse tõekspidamiste, ettekujutuste ja riituste süsteem mille sisu tuleb austada.

RELIGIOONID: monoteism (v teism) =religioon =judaism, kristlus, islam, parsid e zoroastrism ja nende allikas veeda religioon ehk nn hinduism.

USUNDID: polüteism = usund (animism hingede õpetus); müüdid, kultus =riitus. Usund on religiooni eelne või kõrval vorm (polüteistlik, panteistlik või animistlik)!

Buddhism (Budism), hõimureligioon, džainism, rahvususundid (traditsinaalusundid), sikhism, shinto, taoism, konfutsianism.

Religiooni kese tänapäeval on usk Jumalasse. Religioon on see mis algab Jumalst. Religioon on kultuuri osa mis taasühendab inimese suurema tervikuga, absoluudi ehk Jumalaga.

Ülevaade teemadest

ka mitte-usklikus: Agnostitsism, Ateism, Humanism, 20 sj asendus religioonid natsionaalsotsialism ja kommunism

Vaata ka

Mis on religioon?

Usk – indiviidi või grupi hoiak mida inimene peab ennast kõrgemaks võivõimsamaks, psühh. nähtus. Seotud tunnetega. Hirm üleloomulikkuse ees.Üleloomulik – ei suuda mõista, ei kontrolli, tegelikkusest erinev, tekitab hirmu jaaukartust. On seotud pühadusega.Püha – tekitab erilisi tundeid, teoloog R. Otto („Püha“) ütleb, et inimesesuhtumine pühadusse on ambivalentne (kahetine). Pühadus tekitab hirmuerinevusega, kuid ta tundub ka ligitõmbav, kaunis, ilus. Isel. Hoiak soov ollapühadusega ühenduses ja olla temaga arvestav.Religioon [ld. religio – sidumine (religare); hoolimine, tähelepanelik olema(religere)] – inimese kohustus austada jumalaid (rooml.). Mõiste on aja jooksulmuutunud – ristiusus (Augustinus, Lactancius) teiste usundite kohta idololatria(puuslike austamine), aberaatio. Religioon on tõeline vaid nende arvates –ristiusk. Islami kohta kasut. mõistet secto (hinnanguline), islamit ei vaadeltudomaette religioonina. Johannes Damaskusest (8. saj.) - loend kr. teksti-õpetustest (hereesia). Islam on kr. hereesia.Reness. (15.-17. saj.) ajal kontaktid muudega muutuvad tihedateks. Religioonimõistet hakati kasut. ka teiste mittekristl. usundite kohta (vaid ühe kohta). 17.saj. teisel poolel religioon üldnim. kõikide usundite kohta. Valgustusaj. religioonimõiste laieneb. Otsiti üldinimlikku religiooni – kokkulangevus kõikides usundites.Usundeid hakati koos vaatama.Eesti k. religioon ja usund sünonüümid. Religioon on üldnim. nähtusele jausundid on rel. avaldumisvormid. Usundid on konkr. religiooss. süsteemid.Religiooni võib defineerida mitmeti – on usk jumalasse või jumalatesse (kuni 19.saj. religioon ja usk samastatud). Widergren – religiooni olemus on jumala usk.Hakati kahtluse alla seadma 19. saj. kuni uuriti loodususundeid, rel. austus näit.loomadele, vaimudele. Maooridel pöördutakse jumala poole vaid suures hädas.Etnograafid soovisid rel. def. laiendada. Rel. olemus seisneb üleloomulikeolendite austamises. Jumalausuga pole seotud animism (igal elusolendil omahing), animatism e. dünamism (ebaisikuline vägi mis loodustab hingestab,ühtne). Vägi on mana, ambivalentne võib in. nii kaitsta kui hävitada (manaannab kõrgema pos.). Tabu – reeglid mida inimene peab järgima, keeld mis kaitseb in. Taustaks on maagiline mõtlemine, mis seletab reegleid. Manakandub edasi (näit. pealik ei tohtinud maad puudutada, mana edasikandmine).Mana saab võrrelda pühadusega.Müstika – religioos., mis otsib kontakti teispoolsusega teat. seisundite kaudu.Ilmneb visioonide (nägemus) ja auditsioonide (kuulmised) kujul.Ekstaas – kogemus, kus tuntakse viibimist väljaspool keha. In. külastab teisimaailmu.Šamanism – usutakse avatud erinevatesse maailmadesse. Maailm on 3-korruseline ehitis. Saab läbi käija, šamaan on läbikäija. Eestis taevaskäijad.

�?taevas �?maapealne �?allilm (surnute hinged)

Müüt – jutustus pühadest olenditest ja -asjadest. Tegevus toimub müütilisel ajal.Müütiline aeg – kauge minevik, kui maailm oli teistsugune. Kuid võib olla kakauge tulevik (eshatoloogilised müüdid).Eshatoloogia – õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus ja uuestmaailmast.Õpetuslik süsteem – tekib, kui usundis on filos. alged (abstr. mõtlemine).Püüab kõik kokku võtta (filosoofia). Filosoofia tekib mõnedes usundites.

Riitused – pühade toimingute liik, mida on omakorda liigitatud.

�?kindla eesmärgi saavut. (viljakusriitus, jahir., sõjar.)

�?üleminekuriitused (inimese sünd ja nimepanek, täisealiseks saamise riitus –initsiatsioon).

�?abiellumisriitused�?suririitus

�?pühitsemine (valitutele)Initsiatsioon – katsed mille läbi saab täisealiseks, kuid ka religiooss. külg(religiooss. täiskavanu, eestis leeritamine).Religioon teoloogias on süsteem mis koosneb erinevatest komponentidest:�?usk kui hoiak, usul on oma objekt (püha, üleloomulik)�?usulised tunded, kogemused (pöördumine, jumaliku kogemine, müstilised) jaelamused, uurib rel.psühh.

�?Intellektuaalne külg, tegeldakse mõistusele oluliste küsimustega (metafüüsika),müüdid, õpetuslik süst.

�?püha tegevus e. kultus, toimingud millega saadakse kontakt pühadusega(ohverdamine, hümnide laulmine, palvetamine, pühade tekstide lugemine). Siia allakuuluvad ka riitused.

�?pühad isikud (võimekamad) – nõiad, šamaanid, preestrid. Prohvet – sõnumitekuulutaja.�?käitumisreeglid – tabud v. käsud/keelud (jumalate poolt sisseviidud).Käitumisreeglid erinevad, pühitsetud peavad rohkem reegleid täitma kuilihtinimesed.

�?religioossed inimühendused – suguharu/hõim, rahvas/riik, kultuskogudused,vennaskonnad/õeskonnad (liidud) – viivad läbi initsiatsioone. Müsteeriumivenn. -müsteeriumisusundid (salajased teadmised, salakultus). Mitrakultus – ainultmeestele.

Religioon – üldnimetus uskumustele, toimingutele ja institutsioonidele, millealuseks on usk in. kõrgematesse võimsamatesse olenditesse või jõududesse.

Usundid – konkreetsed religiooss. süsteemid. Liigitatakse:�?kultuuritüübi põhjal – kõrgreligioonid (kirjaoskus, riiklus) ja traditsionaalsed rel.(suuline pärimus)

Retrieved from "http://wiki.zzz.ee/index.php/Religioon"
Personal tools