Rosetta kivi
Kivi leidis Napoleoni armee sõdur. Ülal on egiptuse hieroglüüfid, keskel "Kopti Index" (hieroglüüfide hilisem kursiivvorm) ja all tõlge kreeka keelde. Kreeka k tõlge tehti Märtsis 27, 196 BC (sellekohta on edikt). Leidmise lugu: sk.[1] Jean François Champollion (1790-1832) tõlkia 1822 teksti, tehes pöörde egiptoloogias.
Asukoht: Briti muuseum
Tekst: ing.k.[2]
Rosette'i kivi – leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Hieroglüüfide mõistmine aitab tõendada Piibli usaldusväärsust.
R o s e t t e ´i k i v i .Tõeliselt teadusliku aluse sai hieroglüüfide dešifreerimine alles siis, kui uurijad said oma kasutusele Rosette’i bilingvilise kivi (kaksikkeelse – vana-egiptuse ja vana-kreeka – raidkirja). 1798. aastal sõitis Napoleon oma sõduritega Egiptusse. See oli sõjaretk, aga Napoleon vedas endaga Egiptusesse kaasa tervet hulka teadlasi (ajaloolasi, arheolooge) ja kunstnikke. See oli teaduslik komisjon. Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus “Description de l’’Egypte�?. Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdusse, muude asjade seas ka kuulus Rosette’i kivi, mis sai võtmeks egiptuse hieroglüüfkirja lahendamisel. Rosette on küla Alam-Egiptuses, Aleksandria lähedal, praegu – linn Rashid. 1799.a. leidsid prantsuse sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri. Raidkiri koosnes neljateistkümnest hieroglüüfireast, kolmekümne kahest demootilise kirja reast ja viiekümne neljast kreekakeelsest kirjareast. Kreeka tekstist selgus, et Rosette’i kivi kuulub Ptolemaios V (Epiphanese) aega (3-2 ss.eKr) ja sisaldab preestrite pühenduse vaaraole (196 a.). Viies Ptolemaios oli just saanud kuningaks ja nautis ülimat armastust, sest oli mõistnud preestritele seni puudunud maksud, avanud templite kassadele uued sissetulekuallikad ning kindlustatud templid eriliste kaitseabinõudega sõja puhuks. Ptolemaios V tegi jumalikustatud Apisele ja Mnevis-härjale suuremaid kingitusi, kui Egiptuse kuningatel oli seni tavaks olnud. Kõik see andis preestritele põhjust lasta talle välja raiuda mainitud kivi pealkirjaga: “Igavesti elav Ptolemaios, keda armastab Ptah, Epiphanese (epifanes – kuulus, nimekas), Eucharistose (õnnistusrikas) jumal, kuningas Ptolemaiose ja kuninganna Arsinoe ning Philopatori jumalate poeg, kes on palju head teinud templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses�?. Rosette’i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette’i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette’i kivil olevad tundmatud kirjamärgid dešifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi kaheksat isikulist asesõna, mis vastasid analoogilistele häälikumärkidele. Sellest võis järeldada, et hieroglüüfid ei koosne üksnes sümbolitest. Champollion loetles Rosette’i kivil 486 kreeka sõna, ent 1419 hieroglüüfi. Vaaraode nimed ja ka teised pärisnimed pidid oletatavasti kõlama kolmes keeles ühtmoodi. Champollion alustas lugemist kuningate nimedest, mida oli kõige kergem määrata, sest need piirati ovaalse raamiga, kartuššiga. Champollion järeldas õieti, et selline nimi nagu Ptolemaios peab olema kirjutatud tähtmärkidega, sest see oli Egiptusele võõrnimi. Champollion vastandas Ptolemaiose nime esimese tähe P – esimesele hieroglüüfile, T – teisele hieroglüüfile, O – kolmandale hieroglüüfile, L – lõvi kujutusele, M – viiendale hieroglüüfile. E jaoks ei leidnud ta ekvivalenti, sest viiele kreeka tähele vastas ainult neli hieroglüüfi. Näis, et egiptlased kirjutasid mitte “Ptolemaios�?, vaid “Ptolmais�?, st. mõned täishäälikud olid egiptuse kirjas märkimata, nagu semiidi keelte kirjas. Inglise loodusuurija Thomas Young dešifreeris samuti sagedasima korduse tõttu tekstis nime Ptolemaios aastal1818. Kuid seni kui asi seisnes ainult ühe nime dešifreerimises, võis alati kahelda lugemise täpsuses. Siin tuli Champollionile appi õnnelik juhus. Filai saarelt leiti 1815.a. teine raidkiri, millel oli peale Ptolemaiose nime ka Kleopatra nimi. Champollion lasi valmistada jooniskoopiad obeliskist, mille kreeka kirjeldustest ta luges välja Kleopatra nime sagedase kordumise, määras tähed L, P ja T, mis tulid ette ka nimes Ptolemaios, ja saj sellega teada, et sümbolid ei tähistagi üksikuid sõnu, vaid hoopis vokaale. L-i ees olev sümbol sõnas “Kleopatra�? pidi seega olema kas K või C. Kui Champollion sai 14 septembril 1822 Egiptusest mitu vaaraokartušši, dešifreeris ta kaks neist hoobilt: Ramses ja Thutmosis. Kopti keele tundmine võimaldas tal lugeda mõned egiptusekeelsed sõnad. 27. septembril 1822 teatas Champollion oma avastusest Pariisi Akadeemias. Seda päeva loetakse uue teaduse, egüptoloogia sünnipäevaks. Champollioni nimetati egüptoloogia professoriks ja saadeti 1828. Aastal teaduse teenistusse Egiptusesse. Tema ja itaalia professor Ippolito Rosselini juhatasid seal teadusekspeditsiooni. Champollion suri pärast Egiptusest naasmist. Tema teosed: Précis du système hieroglyphique de anciens Égyptiens... Paris, 1824. Esimene egiptuse keele grammatika ilmus 1836. Egiptuse keele sõnastik – 1841.
Champollioni töö otsesteks jätkajateks olid Richard Lepsius ja Heinrich Brugsch. R.Lepsius tegi kindlaks egiptuse kirjas peale tähtmärkide ja determinatiivide ka kaksik- ja kolmikkonsonantide märgid. Ta tegeles egiptuse kronoloogia, ajaloo ja kunstilooga. H.Brugsch, kes alustas demootilise kirja lugemist ja koostas tolle aja kohta hea egiptuse keele sõnastiku, avaldas suurel hulgal teatmeraamatuid, mis sisaldasid kokkuvõtteid tol ajal tuntud materjalist. Egiptuse keele alal on teinud palju prantslased Emmanuel de Rougé ja Francois Chabas, kes tegelesid hieraatikaga. Egiptuse hieroglüüfide esimese täiusliku nimestiku (või loetelu) koostas Samuel Birch (Inglismaa). Teised kuulsad egüptoloogid: sakslased A.Erman (avaldas egiptuse keele grammatika ja hiljem Uue Riigi keele grammatika, ta oli Berliini egüptoloogide programmi juhiks: “Thesaurus lingue Aegypticae�? ), ja K.Sethe, , inglased A.Gardiner ja W.Petrie Flinders. Prantslane Francois Mariette rajas Kairo Muuseumi (19.s. keskpaiku), selle muuseumi direktor Gaston Maspéro, venelased: V.S.Golenischev (Kairo egüptoloogia kateedri rajaja), B.A.Turaev, tema õpilane V.V.Struve, I.G.Livšic (Champillioni ja egiptuse kirja dešifreerimise ajaloo monograafia autor).
Der Stein Rosetta löste ein besonders schwieriges linguistisches Problem. Der Stein Rosetta ist ein dunkler Granit- Stein (häufig falsch gekennzeichnet als " Basalt ") der moderne Forscher mit Übersetzungen des alten Textes im ägyptischen demotic Index , im Griechen und in den ägyptischen Hieroglyphen versah. Weil Grieche weithin bekannt war, war der Stein der Schlüssel zum Dechiffrieren der Hieroglyphen 1822 durch Jean-François-François Champollion und 1823 durch Thomas Young . Die Entdeckung erleichterte Übersetzung anderer hieroglyphic Texte. Der Stein ist im britischen Museum seit 1802 gehalten worden.
Inhalt des Textes Detail vom tatsächlichen Stein Rosetta die gleiche Verordnung Ptolemaic von 196 BC wird auf den Stein in die drei Indexe geschrieben. Das griechische Teil des Steins Rosetta fängt an: Touneoukaiparalabontos Basileuontos tén basileian Punkttoupatros... (der neue König, nachdem das kingship von seinem Vater empfangen habend...), Es ist eine Verordnung von Ptolemy V und beschreibt verschiedene Steuern, die er (eine gemessen in den ardebs (griechisches artabai ) pro aroura ) widerrief, und das Anweisen dieses Statuen wird in den Bügeln aufgerichtet und das die Verordnung wird im Schreiben der Wörter der Götter (Hieroglyphen), im Schreiben der Leute (demotic) und im Wynen veröffentlicht (Grieche; das Wort ist mit ionischer ) Sprache cognate. Der Grieche war auf die Gewohnheit des Bildens von Bilinguals in den Gegenden, die sie besetzten und diesen Fall wir Ägypter haben und Griechen. So wurden die ägyptischen Hieroglyphen und das Egyption Demotic (Bürgertext, wie in demokratischem), gegen die griechische Sprache, als die neuen Beschäftiger der pharaonic Richtlinie, nach Alexander die große ' s-Eroberung geschrieben. Eine Anmerkung über das W von ionischem, viele Sprachen haben das EE, doppeltes E, langes E, oder ich klinge; moderner Russe ist ein Beispiel. Aber das Common, das mit Kurzschluß I ionisch ist, konnte sein verstehen richtig, als doppeltes E, EEonian, obwohl buchstabiertes ionisches. Alle U, Y auf Griechen und das W, das für verwendet wird den Ägypter (nur übersetzend), können sein verstehen manchmal richtig als EE, in einigen Situationen. Merken Sie EEonian. Und es sollte gemerkt werden, daß der Stein Rosetta Steindrei in einer Reihe von 3 ist, ein Stein jeder für Ptolemy III, Ptolemy IV und den Stein Rosetta, für Ptolemy V. Auch Schaltjahr wird in Stein 1, der Stein von Canopus, für Ptolemy III eingeführt. Und es gibt ungefähr 2(two) Kopien, des Steins von Canopus, von einem von Stein 2, von Memphis Stele und von 3 und von Hälftenkopien des Steins Rosetta, einschließlich des Denderra Stele und eine Pyramidewandbeschreibung, mit editings wegen des Überschreibens durch Scenewiedereinbaue durch folgende Anreißnadeln.
Geschichte des Steins Der Stein Rosetta im französischen Kapitän Pierre-François Bouchard (1772-1832) des britischen Museums entdeckte den Stein in der ägyptischen Portstadt von Rosetta (heutiges Rashid) an Juli 15 , 1799. Einige Wissenschaftler http://www.touregypt.net/featurestories/description.htm begleiteten französische Kampagne Napoleon s in Ägypten (1798-1801). Nachdem Napoleon Bonaparte das Institut de l Egypte in Kairo in 1798 gründete, ca. standen 50 Mitgliedern von ihm. Bouchard fand einen schwarzen Stein, als, Aufbauarbeiten in den Fort Julien nahe der Stadt von Rosetta führend. Er verstand sofort den Wert des Steins und zeigte ihn allgemeinem Abdallah Jacques de Menou, der entschied, daß er geholt werden sollte dem Institut, in dem er im August, 1799 ankam. In 1801 mußte das französische übergeben. Eine Debatte entstand über die Resultate der Wissenschaftler - französische möchte sie, während die Briten sie verfallen betrachteten, im Namen des Königs George halten III . Der französische Wissenschaftler Etienne Geoffroy Heiliger-Hilaire, schreibend dem englischen Diplomaten William Richard Hamilton bedroht, um alle ihre Entdeckungen zu brennen und ominously beziehen sich die auf gebrannte Bibliothek von Alexandria . Britische kapituliert und sie bestanden nur auf der Anlieferung der Denkmäler. Die Franzosen versuchten, den Stein in einem Boot trotz der Klauseln des Capitulation zu verstecken, aber fielen aus. Den Franzosen wurden erlaubt, die Abdrücke zu nehmen, die sie vorher gebildet hatten, als, einschiffend in Alexandria. Als es zurück zu Großbritannien geholt wurde, wurde es dem britischen Museum dargestellt , in dem es seit 1802 gehalten worden ist. Die weiße gemalten Beschreibungen, zeitgenössisches mit seinem Erwerb, Aufzeichnung auf der linken Seite, die in Ägypten von der britischen Armee 1801 gefangengenommen wurde und auf dem Recht stellten durch König George III dar. Der Stein wurde durch das britische Museum 1998 gesäubert, und dieser Beweis seiner Geschichte wurde nicht entfernt. Ein kleiner Bereich der Oberfläche an der unteren linken Handecke wurde auch ungereinigt zu den Vergleichszwecken gelassen. Im Juli 2003, verlangten die Ägypter die Rückkehr des Steins Rosetta. Dr. Zahi Hawass , Generalsekretär des Obersten Rates von Antiquitäten in Kairo erklärte die Presse: Wenn an die Briten erinnert werden möchten, wenn sie ihr Renommee wieder herstellen möchten, sollten sie sich freiwillig erbieten, den Stein zurückzubringen, weil es die Ikone unserer ägyptischen Identität ist.
Gebrauch als Metapher Stein Rosetta wird auch als Metapher benutzt , um sich auf alles zu beziehen, das ein kritischer Schlüssel zu einem Prozeß der Dekodierung , der Übersetzung oder des schwierigen Problems z.B. "der Stein Rosetta der Immunitätsforschung " ist, "thalamocortical Rhythmen, der Stein Rosetta einer Teilmenge neurologischer Störungen", "' ' Arabidopsis , der Stein Rosetta der blühenden Zeit".
vaata ka:
Arheoloogia – Moabi kivi, mis leiti 1868. a. Diibonis, Jordaanias, tõendab Moabiitide kallaletungi Iisraelile, nagu see on kirjutatud 2. Kuningate raamatu 1. ja 3. peatükis.
Kirjad Laakisest – mis leiti 1932-1938. a. umbes 38 km Beer-Sebast põhja poolt, kirjeldades Jeruusalemma vallutamist Nebukadnetsari poolt 586. a. e. Kr.
Surnumere käsikirjad – leiti 1948. a. ja on dateeritud aastatesse 150-170 p. Kr. Need sisaldavad kõiki Vana Testamendi kirju või nende osi, väljaarvatud Estri raamatut, ja tõendavad Piibli täpsust.
Kürose silinder – sisaldab märkmeid Baabüloni vallutamise kohta kuningas Kürose poolt ning sellele järgnenud Juudi vangide vabastamisest.
